OTSING
  Puitpõrand peab vastu ka avalikus ruumis
04.09.2008

Puidust põrand avalikus ruumis näib ebapraktiline valik, ent tugevast puust ja piisavalt paks parkett või laud talub õige hoolduse korral ka suuremat koormust.

Kui eluruumides on puit üsna levinud ning armastatud põrandakattematerjal, siis ühiskondlikes ruumides langetatakse valik sageli kulumiskindlamate ja hõlpsamini hooldatavate materjalide, näiteks keraamiliste plaatide või linoleumi, kasuks. Puitpõrand ei ole tõepoolest nii püsiv kui kivipõrand, samas on ta taastatav ning suhteliselt kergesti hooldatav, lisaks ei kogu tolmu ega tekita allergiat.

Üks eluruumides palju kasutatud ning kõrgelt hinnatud puitpõranda liike on naturaalne laudparkett, mida on õrnemat ja tugevamat, sõltuvalt parketi kvaliteedist ja hinnast. Väga odava hinnaga laudparketid on tavaliselt väiksema kulumiskindlusega, kuid kõrgkvaliteetsed laudparketid on madala kuni keskmise koormusega ühiskondlikesse ruumidesse igati sobivad. Laudparketi paigaldamine on lihtne: see paigaldatakse n-ö ujuvana, st ei kasutata liimi. Samuti on laudparkett juba viimistletud pinnaga, kas lakitud või õlitatud.

Ühiskondlikesse ruumidesse sobivad hästi veel täispuidust põrandalauad (vähemalt 20 mm paksused), täispuidust liistparkett (alates 16 mm) ja industrial mosaiikparkett (soovitatav paksus 22 mm).



Eriti suure käidavusega ruumides võib julgelt kasutada aga sillutatud plokkparketti. See on väga tugev ning atraktiivse välimusega puitpõrand, kus ristlõikega puiduplokid on liimitud otse aluspõrandale. Põranda paksus jääb üldjuhul vahemikku 18–50 mm. See omanäoline puitpõrand jääb nii tugev, et sellel võib julgelt mitmesuguste sõidukitega ringi liikuda.



Puitpõranda tugevust ei määra üksnes selle paksus, vaid ka valitud puiduliik. Tugevamate hulka kuuluvad mitmed eksootilised puiduliigid, näiteks doussie ja jatoba. Eriti tugevast puidust põrand võib olla ka õhem kui eelpool soovitatud.



Täispuidust parketi paigaldamisel on soovitatav see aluspõrandale liimida. Liimide puhul kehtib reegel, et mida väiksem veesisaldus, seda parem. Kõige parem oleks kasutada veevaba parketiliimi, kas siis lahuselist või kahe­komponentset. Mida korralikum liim, seda tugevam, kuid samas elastsem, jääb kinnitus. See aga annab puidule võimaluse niiskuse- ja temperatuurikõikumiste mõjul vajalikul määral mängida.



Viimistlemisel tuleb ühiskondlike ruumide puhul arvestada tõsiasjaga, et põrandatele saab osaks suur koormus, nendele satub palju mustust, liiva ja niiskust, mis on puitpõranda suuremad vaenlased. Et vältida puitpõranda kahjustumist, on soovitav viimistlemisel kasutada spetsiaalseid suure käidavusega põrandatele ette nähtud põrandalakke, üldjuhul kas kahe­komponentseid või polüuretaanlakke. Samuti võib ühiskondlike ruumide puitpõrandate viimistlemisel julgelt kasutada põrandaõli koos vahaga või professionaalseks kasutuseks ettenähtud puitpõranda õlisid. Plokkparketi viimistlemisel on viimistlusmaterjalide kulu tavapärasest pisut suurem, sest parketile eriomase tugevuse ning omanäolise välimuse andev ristlõige on tavalistest puidupindadest imavam.

Spordipõrandate puhul tuleb üldjuhul järgida ettenähtud euronorme ja -direktiive, seega on tavaliselt arhitekt projektis vastavalt nendele nõuetele ära määranud, kui paksu ja millise viimistlusega põrandat konkreetses saalis kasutatakse.

Puitpõrand vajab pidevat hoolt

Ühiskondlikes ruumides, kus käib pidevalt külastajaid, tuleb põrandat puhastada iga päev. Kindlasti tuleb eemaldada liiv ja muu suurem mustus, mis võib kahjustada viimistluskihti.

Hooldusmeetodite valik sõltub põranda viimistlusest. Lakitud põrandaid võib puhastada puhta vee ja niiske mopiga või spetsiaalselt lakitud põrandatele mõeldud puhastusvahendiga. Kord kuus võiks lakitud põrandatel kasutada lakitud põrandate värskendajat, mis kaotab tekkinud väiksemad kriimud, taastab laki läike ning kaitseb kulumise eest.

Õlitatud põranda puhastamiseks ei tohi kasutada tavalist kraanivett, vaid puhastusveele tuleb lisada õlitatud põrandatele ette nähtud põrandaseepi/värskendajat, mis hoiab ära liigse kulumise ning taastab õlitatud kaitsepinna. Hoolduseks võib kasutada ka mitmesuguseid vahasid. Vedelad poleervahad tekitavad üldjuhul põrandale lisakihte, mida peab mõningate vaheaegade järel eemaldama, et kanda pinnale uus kiht. Naturaalsed tahked vahad nii paksu kihti ei tekita .

Eriti suure käidavusega ühis­kondlikes ruumides või ruumiosades, nagu esikud, koridorid või fuajeed, tuleks põrandat kulumise ning määrdumise eest täiendavalt kaitsta. Võimalusel tuleks kasutada uksematte, eriti head on harjastega matid, mis haaravad endasse suurema osa liivast ja prahist. Selliseid suure koormusega pindu tuleks kindlasti regulaarselt puhastada kas siis harjaga pühkides või tolmuimejaga puhastades.

Tänavajalatsitelt puitpõrandale sattunud liiv ja graniitgraanulid kahjustavad põrandapinda tugevalt ning kui see puhastamata jätta, võib juhtuda, et mõne aja pärast ei piisa enam lihtsast hooldusest, vaid tuleb ette võtta mahukam taastamine.

Kõige tugevam parketipuu on jatoba

Valik puiduliike Brinelli skaala tugevusastmete järgi: mida suurem number, seda tugevam puu:
-jatoba – 7,0
-doussie – 6,0
-wenge – 5,6
-ploomipuu – 5,5
-merbau – 5,3
-kanada vaher – 4,8
-pirnipuu – 4,4
-saar – 4,2
-pöök – 4,0
-tamm – 3,8
-euroopa vaher – 3,6
-ameerika pähklipuu – 3,5
-iroko – 3,5
-kirss – 3,3
-õunapuu – 3,2
-kask – 3,2

www.aripaev.ee
 
Ehitus.ee artiklid
Kõik vanemad uudised leiad arhiivist
Login
Kasutaja:
Parool:
Registreeru
Unustasid parooli?
Soovitame
Klaasvaheseinad ja garderoobid
METALLMÖÖBEL Tederdisain -lt
Eksklusiivsed disain-SISEUKSED
SUURIM vannitoa sisustussalong
Sisustussalong nõudlikule maitsele
Vali sel suvel hallide asemel valged plokid!
Kõik õigused kaitstud 2007 – 2014, ehitus.ee  |  Turismiweb.ee  |  Sisustusweb.ee
e-mail: info@ehitus.ee / tel. 6 818 880