OTSING
  Sisekliima interjööri osana
02.12.2007

Sisekliima on kujunduse üks osa, mille eest me peame pidevalt maksma, tõdeb OÜ Besterm juht Urmas Ainsalu.


Interjöörist rääkides mõeldakse kõige sagedamini sellele, mida silmaga näha saab. Värvid, vormid…Ent kui kaunis üks interjöör ka poleks, on seal halb viibida, kui ruum on vale temperatuuriga või õhuvaene.
Bensiini hinnast räägitakse pea iga päev, ent kui palju kasutame me autot? Kellel sõit just igapäevatööks pole, kasutab oma mootorsõidukit tihti vast tunnikese päevas. Mõnusalt sooja ruumi vajame me ööpäev läbi aga 220 päeva aastas.
Küttesüsteem on interjööri seisukohalt keeruline teema. Suhteliselt suur investeering – ja esmapilgul tulemust nagu polekski. Kuldseks värvida ei saa, naabrimehe ees eputada ka mitte…
Investeering maja küttesüsteemi on võrreldav investeeringuga lapse haridusse. Mõlemad on rahapaigutused, mis tagavad perekonna heaolu pikas perspektiivis.
Ajad, mil soojuse tagas radiaator seinal ning probleemide korral tuli torujürile poolik teha, on pöördumatult möödas. Umbes sama möödas, nagu ajad, mil ise autot putitati. Koos ajaga peavad muutuma ka suhtumised ja harjumused. Euroopa Liidus on energiapoliitika üks prioriteetidest: tarbimine on meeletu, ressursid aga vähenevad kohutava kiirusega. Ellujäämise nimel on vaja leida
naftatarbimise kõrvale alternatiivseid võimalusi.

Kokkuhoid peab olema arukas


Õhukindlad pakettaknad võitsid kiiresti populaarsuse – paljuski argumendiga, et aitavad hoida ruumi soojemana. Tagasilöögid on käes: kui elamises puudub korralik ventilatsioonisüsteem, pole pakettakendega õhuvaeses ruumis kuigi mõnus. Soe, seda küll, kuid kui hingamiseks õhku napib,
avatakse aken ning lastakse kallihinnaline soe värske õhu nimel õue. Uute majade puhul rõhutavad ehitajad-arendajad tihti head soojapidavust. Lähemalt uurides on tegu n-ö termosmajaga – soojajuhtivus on väike, tihti on soojustuse vahel veel ka kile.
Vannitoa ventilatsioonid on tihti tasemel, mis kaitsevad vannituba hallitama mineku ja kokku kukkumise eest.
Lahenduseks võiks olla soojusvahetusega ventilatsioonisüsteem, mis kasutatud õhu soojuseks muundab ning uuesti ringlusse laseb.
Tõsi, tegu pole odava otsusega, hea ventilatsioon maksab 50-60 tuhande krooni ringis. Samas on see pika-ajaline investeering, mis tagab, et ei soojus ega puhas õhk kodust “korstnasse” ei lendaks. Korralik ventilatsioon võib küttekulusid vähendada umbes kolmandiku võrra.

Suurte akende hiilgus ja viletsus

Põrandast laeni klaasaknaid peetakse tihti luksuslikuks ja kauniks arhitektuurilahenduseks. Kütte seisukohast pole need aga kaugeltki mõistlikud. Olukorra “parandamiseks” paigaldatakse otse akna ette radiaator ning saavutatakse sellega kaks halba efekti korraga. Uhke väljavaade saab radiaatoriga rikutud – maja üldilme väljastpoolt vaadates samuti – kütet aga kulub sellise ruumi soojendamiseks ebanormaalselt palju.
Olukorra saaks päästa kahel viisil. Üks võimalus on ehitada aken algama radiaatori kohalt, teine võimalus on põrandakütte kasuks otsustamine.
Tihti vaieldakse põrandaküttele vastu – maast-laeni akna puhul jäävat selle võimsusest väheks. Tihti jääbki. Lahenduseks on kvaliteetne põrandaküte. Maksab rohkem, kuid ihaldusväärne vaade jääb rikkumata ning tuba püsib soe.
Euroopas ringi rännates jääb silma, et suurte klaasakendega majad asuvad tihti Hispaanias ja Portugalis. Skandinaavia majadel on väikesed aknad. Ehk on, mille üle järele mõelda?
Põhimõtteliselt on seinale kinnitatud radiaatorid küttesüsteemide eilne päev. Neist saadav soojus läheb kõigepealt üles ning ruumisviibijateni jõuab alla laskuv soojus. Külmemate ilmadega ripub ca 2/3 kinnimakstud soojusest piltlikult öeldes meie peade kohal. Põrandaküttele üleminek aitaks säästa
kolmandiku jagu küttekulusid.

Õige kütte valik

Mõnusam sisekliima eeldab rohkem raha. Erandiks võiks olla vast ahjuküte – puid põhjamaal jagub ja kütte hind kuude lõikes püsib üsna sõbralik. Ka on ahjus lõõmav tuli hea miljöölooja. Samas, tegu on siiski 19.sajandist pärineva kütmismoodusega, mis meie kiiresse elutemposse kuigi hästi ära ei taha mahtuda. Puukütte miinused: niigi vähene vaba aeg kulub elementaarse hea enesetunde saavutamisele, maja juurde on vaja küttepuude ladustamise kohta ning temperatuuri säilitamine eeldab kütmist iga päev enamvähem samal kellaajal.
Ladustamismured tekivad ka kunagi nii populaarne olnud õlikütte puhul. Ka näitab õli kui fossiilse kütuse hind pidevat tõusutendentsi. Kuna praeguse kodulooja sissetulekud võivad aja jooksul langeda, poleks mõistlik õliküttesse investeerida.
Viimaste majandusuudiste kohaselt ootab tõus ka gaasihinda. Ka ei ulatu gaasitrassid Eestis kõigisse elamisrajoonidesse.
Heaks alternatiiviks gaasi- ja õliküttele on soojuspumpade erinevad versioonid (maasoojus-, venilatsiooni- ja välisõhusoojuspumbad) ja puitgraanulküte. Arvatavasti saavad soojuspumbad olema lähema kümne aasta kõige perspektiivikamad ja suurima populaarsuskasvuga kütteseadmed, mida on võimalik kombineerida ka juba olemasoleva süsteemiga. Samuti saab soojustagastusega ventilatsiooni siduda küttesüsteemiga, kus väljuv “hapu toasoe õhk” soojendab kütte ja tarbevett.


Tänapäevased soojuspumbad ja moodsad gaasikatlad on ohutud, vaiksed ja meeldiva disainiga, nii et neid võib rahumeeli kasutada eluruumide vahetus läheduses.
Iga objekt, korter või maja on ainulaadne. Parima lahenduse leiab see, kes on valmis esmalt kulutama veidi aega järelemõtlemiseks ning eneseharimiseks: palju kasulikke materjale on kättesaadavad ka Internetis. Kasulik on ka kütteala spetsialistidega nõu pidada – õige lahenduse leidmine võimaldab elada heas sisekliimas ning seejuures ka tublisti säästa.


Terviklikud küttesüsteemid uutele ja renoveeritavatele objektidele.

OÜ BESTERM
Kanali 1, Mõigu, 10112
Telefon: 6006656
www.besterm.ee
 
Ehitus.ee artiklid
Kõik vanemad uudised leiad arhiivist
Login
Kasutaja:
Parool:
Registreeru
Unustasid parooli?


Kõik õigused kaitstud 2007 – 2020, ehitus.ee  |  Turismiweb.ee  |  Sisustusweb.ee
e-mail: info@ehitus.ee / tel. 6 818 880