 |
| |
Soojenduskaabel hoiab katuseräästa ja majaesise jäävaba
12.09.2008
Talvekülmade saabudes kerkivad taas päevakorda katuseservas varitsevad jääpurikad ja libe trepp või garaaþiesine. Hoone haldaja peab hoolitsema selle eest, et hoone ümbrus oleks inimestele turvaline.
Üks mugavamaid võimalusi purikate või libeduse põhjustatud õnnetuste vältimiseks on kasutada soojenduskaableid ja jäätumisvastaseid võrke. Soojenduskaabel ei lase tekkida jääpurikatel ning jäätumisvastane võrk aitab hoida sissesõidu- ja kõnniteed, välistrepid ja muud õuealad jäävabana.
Libeduse tõrjeks kasutatavad kaablid paigaldatakse harilikult pinnakatte all olevasse liivakihti, betooni või otse asfaldi alla. Hea lahendus on paigaldada spetsiaalne elektriline soojenduskaabel trepi sisse, sissesõidu- ning kaldteele ja/või kõnnitee alla. Samasugune süsteem sobib ka estakaadidele ja laadimisplatvormide ette, kus see aitab tagada kaubaautodele turvalise manööverdusala. Tihti võtavad talveperioodil laadimistööd palju rohkem aega, kuna auto- ja tõstukijuhid on hädas libedusega.
Vihmavee äravoolusüsteemi külmumine talvekuudel põhjustab lisaks ohtlike jääpurikate moodustumisele ka niiskust ja hallitust, mis kahjustab ehituskonstruktsioone. Jääd täis vihmaveerennid võivad raskuse all murduda ning kukkudes vigastada möödakäijaid või tee ääres seisvaid autosid. Sellise olukorra ärahoidmiseks on soovitatav paigaldada soojenduskaablid räästarennidesse ja vihmaveetorudesse. Siis ei teki jääpurikaid ning lumi ei saa koguneda – külmunud kamakatena allakukkuv lumi võib põhjustada samavõrd ohtlikke olukordi kui suured jääpurikad.
Elektrilised soojenduskaablid laotatakse nii horisontaal- kui vertikaalrennidesse. Süsteemi on lihtne paigaldada ka juba olemasolevatele hoonetele ning tõsta seeläbi kinnistu väärtust. Reeglina on kaablid valmistatud täiesti ilmastiku- ja ultraviolettkiirgusekindlast materjalist ning ei vaja õige paigaldamise järel mingisugust hooldust. Korralikult väljaehitatud jäätumisvastane süsteem töötab tõrgeteta aastakümneid.
Taoliste elektriliste soojenduskaablite kasutamisel kulub elektrienergiat, kuid mitte niipalju, kui esialgu tundub. Enamikus kirjeldatud lahendustes kasutatakse isereguleerivaid soojenduskaableid –mida kõrgem on õhutemperatuur, seda vähem nad elektrienergiat tarbivad. Lisaks sellele kasutatakse kaablite juhtimiseks erinevaid termostaate, mis lülitavad soojenduse sisse ainult olukorras, kus seda tõesti vajatakse.
Näiteks kahe anduriga termostaadid, mille töö põhineb õhutemperatuuri ja niiskuse mõõtmisel, sedaviisi tuvastatakse lume ja jää olemasolu. Kui on külm ja niiske ilm, lülitub soojendussüsteem automaatselt sisse. Kuiva külma puhul libedust ega jääpurikaid ei teki ning soojendust pole vaja.
Jäätõrje päästab liivatamisest
Jäätõrje kasulikud küljed:
-ei teki jääpurikaid
-ei pea pidevalt lund koristama ja liivatama
-kevaditi ei teki tolmuprobleeme, mis kaasnevad talvise liivatamisega
-siseruumidesse kantakse tunduvalt vähem mustust ja liiva
-aitab vältida libisemisest ja jääpurikatest põhjustatud traumasid
-süsteem kestab kaua ning seda on lihtne kasutada
Joonis: Soojenduskaabel paigaldatakse piki horisontaalrenni põhja. Püsttoru kohas saab käia sama kaabliga all edasi-tagasi ära ja minna piki renni järgmise toruni. Mugavam võimalus on teha toru otsa kohal üleval hargnemine ja viia ühekordne kaabel lõppeva jupina piki toru alla. Ensto Elekter
www.aripaev.ee |
|
 |
|
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
|
