OTSING
  Inspiratsiooni elust enesest
15.04.2008


Maris ostis endale päris oma elamise Pelgulinna vaiksele tänavale kolm aastat tagasi. Korter 1930. aastate krohvitud puumajas nägi esialgu pelutav välja: seinu katsid grafiti ja sõnad, mis trükimusta ei kannata, kommunikatsioone polnud, planeering vajas muutmist. Tee sellisest „elamispinnast” koduni tundus siis tohutult pikk ja käänuline.

Alustada tuli nullist – ainus, mis säilitamist vääris, oli tammelippidest põrand. See põrand oligi Marisele korteri valikul üks olulisemaid argumente olnud.

Eelarve: 100 000 krooni, millest pidi jaguma nii remondiks kui ka mööbli ostmiseks.
Marise säästlikud ideed ja loominguline lähenemine viisid sihile – eelarvet ületamata valmis hubane ja armas kodu.

Oskus lahtiste silmadega ringi vaadata

„Minu kodu on täiesti n.ö hand-made. Kogu korteri planeeringu, nii ruumide ja seinte paigutuse kui ka riiulite, kappide jm kavandid tegin ja joonistasin ise. Piiratud remondieelarvega tahtsin saada siiski just seda, mis teeks korteri päris minu oma koduks,” meenutab Maris.

Perenaine lisab, et paljud kujunduselemendid on inspireeritud Vahemeremaade meeleoludest. Näiteks magamistoa leekiv sein... „Sobiva värvinäidise leidsin ehituspoest, aga selle hind osutus liiga kõrgeks. Sõbraliku müüja soovitusel ostsin siis lõpuks kaks purki tavalist värvi ja purgi aeglustit. Aeglustiga segatud värvi seinale pintseldamine oli tõeliselt loominguline töö ja tulemusega olen väga rahul,” räägib Maris.

Seinavalgustid sai Maris vanast õmblusvabrikust. „Sangar kolis ja need lambid jäid üle. Mulle sobivad need kohe väga – head lugemiseks ja valgust saab suunata, kuhu vaja,” kiidab Maris suurepärast leidu.

„Magamistoa öökapid ning raamaturiiulid sündisid nii, et sõbral külas olles nägin tema garaažis kasutult seisvaid ristkülikukujulisi ümarate nurkadega nõukaaegseid sahtleid. Nende kuju võlus mind väga ning küsisin need endale,” meenutab Maris järjekordse huvitava idee teket. Need ümarad nurgad sobisid hästi kokku ka vana kumeravormilise riidekapiga. Selle tassis ta alla

vanematekodu pööningult, lihvis kriimustatud uksed lakist puhtaks ja tegi korda.

Taaskasutus ja originaalsed ideed

„Vannitoas on mul juba mitut peret teeninud santehnika. Teadsin, et isa oli oma vannituba remontides seal WC-poti ja kraanikausi välja vahetanud, kuid ei visanud neid ära. Leidsingi need keldrist – kes teab kui vana rohelise WC-poti ning kollase kraanikausi koos veidi rohekama jalaga, mille isa oli kunagi 1990ndatel Rootsist toonud. Asjad olid muidu töökorras, ainult kraanikausil oli ühest servast kild väljas ja pindmine mõra sees. Küsisin need endale, mul oli küpsenud idee maalida neile tumerohelised viigipuuväädid. Selle järgi valisin ka tumerohelised glasuurplaadid.”

Loodusest inspireeritud vannitoapõrand oli Marisel mõttes juba ammu enne korteri ostu: „Kord aastaid tagasi Saaremaal puhates jalutasime Sõrve sääre tippu, kus valgete, merest ümaraks lihvitud kividega kaetud maariba ümbritseb kahelt poolt tumesinine meri. Päike paistis ning kivid olid soojad. Istusin kivide sisse maha ning kaevasin oma jalad kivide alla. Sealsamas tekkiski soov, et kui kunagi peaksin oma kodu saama, katan vannitoa põranda just selliste lahtiste valgete kividega. Kui korteri remont käsil, rääkisin oma ideest ka teistele. Algul peeti seda täieti hullumeelseks, aga kui ma kangekaelselt oma mõtte küljes rippusin, pidid lähedased lihtsalt paratamatusega leppima,” naerab Maris. Lõpuks kujunes asi veel nii, et isa tõi tütrele paaril korral Hispaaniast kotitäie ilusaid ümaraid rannakive kaasa!

Teile 6000 krooni, mulle köök!

Punane köögimööbel oli Marisel juba enne korteri ostu olemas: „See jäi mulle E-bay internetioksjonil silma just oma värvi tõttu – neli aastat tagasi oli punane värv köögis suhteliselt haruldane. Maksin selle eest 6000 krooni. Mööbel sisaldas ka nõudepesumasinat, külmikut ja pliiti-ahju – kõik absoluutselt töökorras. Sellele tuli aga Saksamaale järele minna ja ise maha monteerida. Isa küll ehmus algul, kui talle asjast rääkisin – endal pole veel korteritki, aga juba ostab köögimööblit! Ilma tema abita oleks selle äratoomine muidugi keeruline olnud.

E-bay’st on väga turvaline osta – kõik kriimud ja vead on pildistatud ja keegi ei ürita ostjat petta, sest müüjale tähendaks see tohutuid probleeme. Algselt oli mööbel L-kujuline, isa ja vend ehitasid selle ümber. Pliidi tõstsime eraldi seina ja tööpind sai uue kahhelplaatidest katte.”

Raamitud mälestused

Elutuppa astudes peatub pilk hiiglaslikul palmioksal, mis raamituna elutoa valget seina kaunistab.
”Mõned aastad tagasi suvel Itaalias käies ja parasjagu Roomas autot parkides nägin, kuidas kõrge palmi otsast suur oks alla kukkus,” jutustab Maris. „Pikemalt mõtlemata vedasin palmioksa autosse – otsustasin selle igal juhul Eestisse tuua ja mingil moel seinale riputada. Aja jooksul kuivas oks ära ning lehed läksid krussi. Et neid taas sirgeks saada, leotasin palmioksa vannis ning pärast triikisin kõik lehed ükshaaval triikrauaga üle. Kuivõrd palm, millelt oks pärines, oli tõeliselt väärikas puu, leidsin, et see vajab ka niisama väärikat raami.”


Maris palus sõbral oksale kauni tammepuust raami meisterdada ja nii see ehibki nüüd valgusküllase toa seina elusa toapalmi kõrval.

„Minu kodu ei ole „poest ostetud“ ega „ajakirjast välja lõigatud“, olen selle viimse kui detailini oma käega kujundanud,” kinnitab Maris. Ta on veendunud, et kodu peab olema selle omaniku nägu.

„Minu kodu on selline ka tänu mu kuldsete kätega vennale Henrile ja isale ning samuti headele sõpradele, ilma kelleta poleks mitte midagi toimunud,” on Maris tänulik kõigile, kes teda aitasid. „Olen õnnelik, sest minu kodu meeldib mulle tõesti väga.”


Kodu-aed.ee
Tekst: Varje Talivee
Fotod: Aavo Leemets
www.kodu-aed.ee/est/kodu/?newsID=6703
 
Ehitus.ee artiklid
Kõik vanemad uudised leiad arhiivist
Login
Kasutaja:
Parool:
Registreeru
Unustasid parooli?


Soovitame
Põrand oma ala proffidelt!
ELUS PEAB VÄRVI OLEMA
Kõik õigused kaitstud 2007 – 2024, ehitus.ee  |  Turismiweb.ee  |  Sisustusweb.ee
e-mail: info@ehitus.ee / tel. 6 818 880